Eesti rahvakultuuri areng ja mõjutused aastatel
tekkimine, mis koondasid erinevatesse seisustesse kuuluvaid vaimsete huvidega
inimesi: pastoreid, juriste, arste, koduõpetajaid, ametnikke ja ohvitsere.
Esimesteks seltskondlikeks kokkusaamiskohtadeks olid kohvikud, kus arutati
päevaprobleeme. Tallinnas oli pikka aega ainsaks kohvikuks Zur Stadt London, kus
mängiti bostonit ning vesteldi kaubandusest ja poliitikast.
1782. aastal hakkas Mustpeade majas (Lisa 7) koos käima Abendgesellschaft, kuhu
kuulus nii aadlikke, ohvitsere kui riigiametnikke. Klubi liikmeskond ulatus 300-400
isikuni. Maja oli avatud septembri algusest aprilli lõpuni iga päev kella viiest
pärastlõunal kuni üheteistkümneni õhtul. Mängiti kaarte, loeti vene ja saksa ajalehti ja
aeti ära. Lisaks pakuti külmi roogi (Laur, 2003).
Et Tallinna käsitöölised olid mõlemast ülalnimetatud klubist välja arvatud, hakati 1789.
aastal tsunftimajas korraldama igakuiseid peoõhtuid, mis kestsid kella neljani
annaabi.ee 
