Õiguse filosoofia loengukonspekt
aluse (1) ja identsuse printsiibist (Leibnizi seadus)(2), mis on samuti, nagu sellest tuletatav
metafüüsika, tunnetatav aprioorselt.[23-24]
(1) Mitte miski ei saa olla nii, nagu see on, kui selleks puuduks
alus. Ent see alus peab olema eriti võimas: lõppkokkuvõttes peab
rajama juhuslikud faktid paratamatutele alustele, nii et
aktualiseeritud on üks võimalikkus teiste võimalikkuste asemel.
Lõppjareldus nii Abelardil kui Leibnizil on, et tegelik maailm on
võimalikest maailmadest parim.[eksistentsi näiv paratamatus?]
(2) Identsete eristamatus: kui A on identne B-ga, siis on A-l iga
omadus, mis B-l ja vastupidi. (probleem esineb siis, kui me ei tea,
kas tegemist on ühe või kahe asjaga nt vaim ja hing, või sõnade
esinemine tüübi ja eksemplarina). [individuatsiooniprintsiip]
[25]Nagu paljud teisedki, lähtus ka W. inimese algseisundist. Ent tema järgi inimkonna