Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
vigastusteta.
Anamneesi kogumine toimub nagu tavaliselt S-HAREV-skeemi järgi, valude korral täiendavalt
PIRTA-skeemi järgi (→ peatükk „Sündmuskoha ülevaatus, esmane hinnang ja patsiendi
uurimine“).
Kindlasuunaline süstemaatiline uuring
Nii nagu kõigi kiirabi patsientide puhul kontrollitakse ka kõhupiirkonna vigastustega patsientidel
elulisi funktsioone pulsi, vererõhu, südamerütmi ja hingamissageduse korduva mõõtmisega.
Abdoomenitrauma korral võib verejooksude, mao-soolesisu, sapivedeliku, pankreasenõre või
uriini väljavooluga kõhuõõnde tekkida vastav sümptomaatika. Eriti hulgitraumaga patsientide
korral tuleb sageli silmanähtavate kolju-, rindkere- ja jäsemevigastuste kõrval otsida sihikindlalt
ka kõhu piirkonna vigastusi (→ peatükk „Sündmuskoha ülevaatus, esmane hinnang ja patsiendi
uurimine“).
516
Süstemaatiline pealaest jalatallani uuring