esinevad kõrvuti sagedamini kui paarid "db" ja "mn". Võttes seda arvesse, jääb vaadata läbi tavaliselt ainult mõnikümmend või mõnisada tõenäolisimat varianti, mis on jõukohane ka paberi ja pliiatsiga arvutades. On alust arvata, see tähendab, on leitud tõendeid, et Caesaril oli kasutusel ka raksemaid salakirjasüsteeme, kuid kuulsaim neist on ikkagi eespool mainitud Caesari siffer. Siin ka näide süsteemist: Originaal: ABCDEFGHIJKLMNOPQRSTUVWXYZ Siffer: DEFGHIJKLMNOPQRSTUVWXYZABC 15.märts 44 eKr Plutarchos: ,, Caesaril ei õnnestunudki lõpuks nautida kogu seda vägevust ja võimu, mille poole ta kogu elu suurimate ohtude hinnaga oli püüelnud ja mille säärase vaevaga saavutanud. Tasuks sai ta vaid valitseja tiitli ja kuulsuse, millega kaasnes kodanike vihkamine ja vaenulikkus. Kasutatud kirjandus: · Eesti Nõukogude entsüklopeedia nr. 1, lk 674 · Antiigileksikon nr. 1, lk 94-95
that the ciphertext letter was taken from that alphabet, could not compare in speed with a nomenclator encipherment. The well-informed author of an anonymous 17th-century "Traitte de 1'art de deschiffrer" in the Royal Archives at Brussels stated that chancelleries do not use polyalphabetics because it takes too long to encipher them and because the dropping of a single ciphertext letter garbles the message from that point on. In 1819, William Blair, in a superb encyclopedia article abcdefghiJklmnopqrstuvwxyz A ABCDEFGHIJKLMNOPQRSTUVWXYZ B BCDEFGHIJKLMNOPQRSTUVWXYZA C CDEFGHIJKLMNOPQRSTUVWXYZAB D DEFGHIJKLMNOPQRSTUVWXYZABC E EFGHIJKLMNOPQRSTUVWXYZABCD P FGHIJKLMNOPQRSTUVWXYZABCDE Q GHIJKLMNOPQRSTUVWXYZABCDEF H HIJKLMNOPQBSTUVWXYZABCDEFQ I IJKLMNOPQHSTUVWXYZABCDEFGH J JKLMNOPQBSTUVWXYZABCDEFGHI K KLMNOPQBSTUVWXYZABCDEFGHIJ L LMNOPQRSTUVWXYZABCDEFGHIJK M MNOPQRSTUVWXYZABCDEFGHIJKL N NOPQRSTTUVWXYZABCBEFGHIJKLM
annaabi.ee 
