Keskaeg
kinnistusid veelgi, sest parlamenti valiti inimesi seisuse järgi. Inimene
esindas parlamendis oma seisust.
20. KESKAJA HARIDUS JA TEADUS
Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalkoolid ehk toomkoolid,
kus õpetus oli vaimulik, kuid õpilaste hulgas oli üha enam selliseid
poisse, kes ei kuulunud vaimulikku seisusesse. Tasapisi tekkis ka koole,
kus anti hoopis õiguse- või arstiteadusealaseid teadmiseid. Põhikoolid,
ametikoolid (abakuskoolid)
Rektor juhtis kogu ülikooli ja dekaan juhtis teaduskonda. Seega oli
4 dekaani: usu, arstiteaduse, õigusteaduse ja kunsti. Algul õpiti kunsti ja
siis sai edasi ise valida. Kõige tähtsam oli usuteaduskond. Ülikoolis olid
üliõpilased, keda õpetasid õppejõud. Ja selleks, et olla õppejõud, pidi tal
olema teaduslik kraad. Madalaim teaduslik kraad oli bakalaureus,
mõnevõrra kõrgem magister ja kõige kõrgem doktori kraad. Õppejõud
annaabi.ee 
