Pealinn: Kopenhaagen 678 873 elanikku Rahaühik: Taani kroon Usund: luteri usk Rahvas: Praegune Taani rahvas on kujunenud : kohalikest germaani hõimudest jüütidest Taanlastest Seepärast pole imekspandav, et taani keel on sarnane saksa keelele ja väga lähedane norra keelele - sedavõrd, et üksteist on võimalik mõista. Taanlased armastavad oma maad looduse idülli pärast: rohelised tasandikud vaheldumisi rulluvate põldudega, nende vahele lõikuvad sinised fjordid ja abajad. Et meri on hästi lähedal, kuskilt pole rannikuni pikem maa kui 17 km ja saari on palju (403), siis on purjetamine Taanis rahvusspordi staatuses. Igal perel on oma jaht või paat. Vabal ajal on pop minna loodusesse sportima ja jalutama. Paljudel inimestel on aiad. Taanlane on alati valmis ütlema, proovima ja katsetama kultuuri tehakse -taanlaslikult aktiivselt, mõnuga, veendumusega, kaasaelamise ja vaimustusega. Taanlased tunnevad oma tegemistest ja elust mõnu.
Pealinn: Kopenhaagen 678 873 elanikku Rahaühik: Taani kroon Usund: luteri usk Rahvas: Praegune Taani rahvas on kujunenud : kohalikest germaani hõimudest jüütidest Taanlastest Seepärast pole imekspandav, et taani keel on sarnane saksa keelele ja väga lähedane norra keelele - sedavõrd, et üksteist on võimalik mõista. Taanlased armastavad oma maad looduse idülli pärast: rohelised tasandikud vaheldumisi rulluvate põldudega, nende vahele lõikuvad sinised fjordid ja abajad. Et meri on hästi lähedal, kuskilt pole rannikuni pikem maa kui 17 km ja saari on palju (403), siis on purjetamine Taanis rahvusspordi staatuses. Igal perel on oma jaht või paat. Vabal ajal on pop minna loodusesse sportima ja jalutama. Paljudel inimestel on aiad. Taanlane on alati valmis ütlema, proovima ja katsetama kultuuri tehakse -taanlaslikult aktiivselt, mõnuga, veendumusega, kaasaelamise ja vaimustusega. Taanlased tunnevad oma tegemistest ja elust mõnu.
Tuntuim elupaikade direktiiviga kehtestatud meede on Natura 2000 kaitstavate alade võrgustik. Elupaikade direktiivis on tähelepanu pööratud ka merealade kaitsele, nimelt määratakse selle direktiiviga kindlaks üheksa merelise elupaiga tüüpi, mida peab kaitsma. - Mereveega alaliselt üle ujutatud liivmadalad - Jõgede lehtersuudmed - Mõõnaga paljanduvad mudased ja liivased laugmadalikud - Lõukad - Laiad madalad abajad ja lahed - Karid - Posidonia põhjad 6 - Merepõhjast erituvate gaaside mõjul moodustunud struktuurid - Mere poolt üle ujutatud või osaliselt üle ujutatud koopad Elupaikade direktiiviga pannakse paika ka 18 mereliiki, mille asurkonnad peab ära märkima. Ühine kalanduspoliitika aitab saavutada elupaikade direktiiviga seatud eesmärke. On ju
muul põhjusel kaitset vajavate liikide esinemist nendes piirkondades. Euroopa Liidu loodusdirektiivi I lisas on toodud järgmised avamere ja loodete piirkondades olevad väärtuslikud elupaigad (Anon. 1992), millest pikemalt kirjeldatakse Läänemeres esinevaid elupaiku: Mereveega üleujutatud liivamadalad Posidonia-"põhjad" (Posidonion oceanicae-kooslused) Jõgede lehtersuudmed Mõõnaga paljanduvad mudased ja liivased laugmadalikud Rannikulõukad Laiad madalad abajad ja lahed Karid Merepõhjast eristuvate gaaside mõjul moodustunud struktuurid ("sambad") Mereveega üleujutatud liivamadalate puhul on tegemist erineva kujuga merepõhjast eristuvate, valdavalt liivastest setetest koosnevate moodustistega (Jüssi et al., 2011). Taimestiku esinemine on raskendatud seoses liivamadalate esinemisega hüdroloogiliselt aktiivsetes piirkondades. Põhjataimestiku esinemise korral esineb kõrgemate taimede 18
annaabi.ee 
