Veterinaarne histoloogia
Sagarikulise ehitusega hallikasroosa või kollaka värvuse, pehme konsistentsiga
parenhümatoosne elund, milles on ühendatud nii eksokriinne kui ka endokriinne
nääre. Kõhunäärme eksokriinne osa on seroosne liitnääre, endokriinse osa
moodustavad pankrease e Langerhansi saared. Pealt katab elundit õhuke
sidekoeline kapsel. Pankreas on suuremõõtmeline nääre, mis on sidekoeliste
septidega jaotatud sagarikeks. Igas sagarikus on hulgaliselt seroosseid
lõpposasid, mida nimetatakse aatsinusteks. Väliselt meenutab aatsinus 100-150
µm suurust kotikest, mille moodustavad suured sekretoorsed pankreotsüüdid,
aatsinuserakud. Aatsinuse rakkude ülesandeks on sekretoorse funktsiooni
teostamine. Aatsinuse rakud sisaldavad subnukleaarselt ergastoplasmat, raku
apikaalses osas paiknevad suured prosekreedi e sümogeeni sõmerad. Aatsinuse
viimasüsteem algab pika kitsusega, see koosneb ühekihilisest lameepiteelist.
Aatsinuste valendikku jäävad tsentroatsinoosed rakud, mis moodustavad
annaabi.ee 
