Kädi Piholaan 10 klass Üldiseloomustus VII A rühma elemendid. Moodustavad periodilisustabeli 17. rühma. Sellesse rühma kuuluvad fluor, kloor, broom, jood ja astaat. Koosnevad kaheaatomilistest molekulidest. Maksimaaalne oks.aste VII, kuid kõige tavalisem on I. Aatomraadiused vähenevad alt üles. Kuuluvad kõige aktiivsemate mittemetallide hulka. Iseloomulik elektronafiinsus ja kõrge elektronegatiivsus. Tugevad oksüdeerijad. Kõik halogeenid on inimesele mürgised. Soolatekitajad. Fluor Keemiline element järjenumbriga 9. Kõige aktiivsem halogeen. Reageerib tugevalt liht- ja liitainetega. Kõige elektronegatiivsem. Oksüdatsiooniaste -I. Inimorganismis esineb tihkemate kudede koostises. Leidub topaasis, sellaiidis ja villiaumiidis.
Kõige aktiivsemad metallid on all vasakul (Cs ja praktiliselt mitteeksisteeriv Fr) kõige aktiivsem mittemetall on ülal paremal - fluor Sinisega on ligikaudu kujutatud ala mille "hõlmavad" metallid, kollasega mittemetallid ja poolmetallid. Silmaga on näha, et metallilisi elemente on märgatavalt rohkem Aatomi ehituse omapära Metallidel on vähe väliselektrone, harva üle kahe Metalliaatomitel on suhteliselt suured aatomraadiused. Igas perioodis on kõige suurema aatomraadiusega leelismetalli aatom ja kõige väiksemaga väärisgaasi aatom. Suure raadiuse tõttu, seovad nad elektrone nõrgalt ja metallid loovutavad elektrone ( on redutseerijad). Kõige väiksema aatomiga väärisgaasid peaks nagu elektrone liitma, kuid neil on väliskihid juba täidetud - praktiliselt on kõige aktiivsemad mittemetallid on halogeenid. Järgneval diagrammil on kujutatud aatomraadiuste muutumist, selgelt on näha leelismetallid
Metallid Metallide ehituse omapära • Metallidel on vähe väliskihi elektrone, mittemetallidel on neid rohkem. • Metallidel on suhteliselt suured aatomraadiused, mille tõttu on ka väliskihi elektronid tuumaga nõrgalt seotud. • Metallid on redutseerijad, sest neil on võime loovutada redoksreaktsiooni käigus väliskihi elektrone. Mittemetallid on oksüdeerijad, sest nad liidavad endaga elektrone. Metallide füüsikalised omadused • Värvus, peegeldusvõime - erinev värvus on tingitud sellest, et metallid neelavad erineva lainepikkusega kiiri erinevalt. (vask punane, kuld kollane)
Metallid Metallide ehituse omapära · Metallidel on vähe väliskihi elektrone, to edit Master text styles mittemetallidel on neid rohkem. Second level · Metallidel on suhteliselt suured aatomraadiused, Third level Fourth level mille tõttu on ka väliskihi elektronid tuumaga nõrgalt seotud. Fifth level · Metallid on redutseerijad, sest neil on võime loovutada redoksreaktsiooni käigus väliskihi elektrone. Mittemetallid on oksüdeerijad, sest nad
Tavatingimustes on metallid vee suhtes püsivad. Leelis ja leelismuldmetallid on väga tugevad redutseerijad. Tõrjuvad veest välja vesiniku. Vesi käitub oksüdeerijana. Reaktsioon kulgeb rahulikumalt kui hapetega. Reaktsioonil eraldub vesinik ja tekivad vees hästilahustuvad alused e. leelised. Elementide metallilised omadused suurenevad perioodilisustabelis rühmas ülevalt alla, vastavalt aatomraadiuse suurenemisele. Seega on IIA rühma metallide aatomraadiused väiksemad ja nende metallilised omadused on nõrgemad. Berüllium tavatingimustes veega ei reageeri. Magneesium vaevumärgatavalt. Leelismuldmetallid on kaltsium, strontsium ja baarium. Reageerivad aktiivselt veega ja tõrjuvad välja vesinikku. Rühmas ülevalt alla hüdroksiidide lahustuvus vees kasvab ja aluselised omadused tugevnevad. Keskmise aktiivsusega metallid nt. Al,Zn, Fe reageerivad kuumutamisel veeauruga, tõrjudes välja vesinikku. Teise saadusena tekib vastava metalli oksiid.
Elektronegatiivsus aatomite elektronegatiivsused kasvavad perioodis vasakult paremale ja rühmas vähenevad ülevalt alla. Ioonraadiused. Aatomite polariseeritavused vähenevad perioodis vasakult paremale ja rühmas kasvavad ülevalt alla. Anioonid on polariseeritavamad kui vastavad aatomid tänu oma suuremale raadiusele. Polariseerivad omadused on intensiivsemad väikese raadiusega ioondel. Diagonaalsed seosed 2 ja 3 perioodi elementide vahel, sarnased aatomraadiused, sama .... Nt: Li ja Mg. Metallid ja mittemetallid. 9. Selgitage inertpaari efekti mõne näite abil. omadus moodustada ioone, mille laeng on 2 võrra väiksem valentselektronide arvust. In 4d105s25p1 In+, In3+ 2o-a. 10. Defineerige kristallivõre energia. Selgitage, millistest ioonide omadustest sõltub see suurus. Kristallvõre energia on energia erinevus kristalli moodustavate ioonide tihepakendi ja gaasifaasis üksteist lõpmata kaugel paiknevate ioonide vahel
Järgnevalt vaatleme üksiasjalikumalt aatomite paigutust kolmes eelpool toodud tihedama pakkumisega süsteemis. Eeldame, et aatomid on esitatavad kristallvõres kõvade (deformeerumatute) sfääridena. Vahemaad aatomite vahel kristallstruktuuris on eksperimentaalselt võimalik määrata röntgendifraktsioon-analüüsist. Näiteks aatomite vahelised vahekaugused alumiiniumis 20° C juures on 0,2862 nm. Al aatomi raadius on ½ aatomitevahelisest vahekaugusest, s.o. 0,143 nm. Aatomraadiused erinevates tihedamates kristallstruktuurides kristalliseeruvatele metallidele on antud tabelites 4.5 ja 4.6. 4.4.1. Ruumtsentreeritud kuubiline kristallstruktuur (joonis 3.9, 3.10, 3.11). RTK kristallstruktuuri elementaar-rakk on esitatud joonisel 3.9.a. Jooniselt on näha aatomite paiknemine ja nende suhtelised asukohad üksteise suhtes. Joonisel 3.9b on aatomid esitatud kui deformeerimata sfäärid. RTK pakkimise korral keskne aatom on ümbritsetud 8 lähema naabriga, s.o. KA = 8.
annaabi.ee 
