anna. sideme ruumiline struktuur (kaks p-orbitaali kattuvad külgepidi) teeb võimatuks vaba pöörlemise kordsete sidemete ümber. 23. Nimetage molekulaarorbitaalide (MO) teooria põhipostulaadid ning eelised Lewisi ja valentssidemete teooria ees. MO teooria eeldab, et elektronid ei paikne mitte sidemetel, vaid MO-del, mis katavad kogu molekuli. Mo- de konstrueerimiseks liidetakse omavahel aatomite valentskihtide aatomorbitaalid. MO on seega lineaarkombinatsioon molekuli aatomorbitaalidest. MO energia on madalam kui kummalgi tema moodustamiseks kasutatud aatomorbitaalil, kuna kahe aatomi vahel toimub lainefunktsiooni amplituudi kasv. Orbitaali, millele vastab energia langus, nim siduvaks orbitaaliks. N aatomorbitaali liitumisel moodustub N MO-d. Seega peab kahe H 1s-orbitaalide liitumisel tekkima 2 MO- d. Teine neist vastab aatomorbitaalide kattumisele eri faasides (eri märkidega). Tulemuseks on MO, kus tuumade vahel
hübriidsed orbitaalid. See meetod kirjeldab hästi molekulide kuju, sidemete suunda ja nendevahelisi nurki. 1. Sigma ja pii- sidemed 2. Vesinikside 3. Metalliline side 4. Molekulorbitaalide (MO) meetodi põhiseisukohad (1930 a Hückel, Hund, Mulliken) Keemilise sideme elektronid delokaliseeritud üle kogu molekuli. Nad ei paikne konkreetsel sidemel, vaid liiguvad kogu molekuli ulatuses vabalt ringi. MO-d moodustuvad aatomorbitaalidest ja kehtib reegel, et N-aatomorbitaali moodustavad N-molekulaarorbitaali. Igale elektronile molekulis vastavad oma kindlad MO-d. Need määravad elektronide oleku molekulis ja neid kirjeldavad kindlad lainefunktsioonid y. Elektron liigub molekulis kõikide tuumade väljas kui molekul on 2-aatomiline siis MO on 2-tsentriline. Kui molekul on n- aatomiline siis MO on n-tsentriline. Lainefunktsiooni iseloomustavad kvantarvud Igale MO-le mahub 2 paardunud elektroni