Aatom koosneb aatomituumast ja seda ümbritsevatest elektronidest. Aatomituumad koosnevad prootonitest ja neutronitest. PS! Vesiniku aatomi tuumas on 1 prooton ja neutroneid ei ole. Aatomil puudub elektrilaeng. Prootonid annavad tuumale positiivse laengu. Neutronid on laenguta osad. Neutraalses aatomis võrdub prootonite arv elektronide arvuga. Kui neutraalne aatom liidab või loovutab elektroone, siis omandab ta elektrilaengu ja muutub iooniks. Prootonite arv aatomituumas nimetatakse elemendi aatomnumbriks. Põlemises osalevad hapnik ja süsi. Neid nimetatakse reaktsiooni lähteaineteks. Põlemisel tekkiv süsihappegaas on reaktsioonisaadus. Liitaine koostises on elemendis, mitte lihtained. Aatominumbri tähtis on Z Aatomituum= prootonid + neutronid Mittemetalliaatomid liidavad elektrone, moodustades negatiivse laenguga ioone. Metalliaatomid loovutavad elektrone, moodustades positiivse laenguga ioone. Oksiid on kahest elemendist koosnev liitaine, mille üks koostiselement on hapnik.
+1 elektronid. mass 1 ELEKTRON mass 1 laeng -1 mass 0,0005 Aatomi ehitus http:// www.youtube.com/watch?v=lP57gEWcisY&feature=relat Aatomi tuum · Koosneb tuumaosakestest ehk NUKLEONIDEST positiivse laenguga PROOTONITEST ja laenguta NEUTRONITEST. · Tuuma laeng on positiivne. TUUMALAENG = PROOTONITE LAENGUTE SUMMAGA. · Prootonite arvu tuumas nimetatakse AATOMNUMBRIKS (Z). · Tuuma mass on ligikaudu võrdne tuumaosakeste arvuga ehk MASSIARVUGA (A). Massiarvu leidmise valem nukleonide prootonite neutronite massiarv A = arv = arv + arv Z N AZ N Tuumalaengu leidmine perioodilisustabalist tuuma- aatomi- prootonite elektronide laeng =number = = arv arv Z Isotoobid
Second level Third level Fourth level Fifth level http://www.youtube.com/watch?v=lP57gEWcisY&feature=related Aatomi tuum Koosneb tuumaosakestest ehk NUKLEONIDEST positiivse laenguga PROOTONITEST ja laenguta NEUTRONITEST. Tuuma laeng on positiivne. TUUMALAENG = PROOTONITE LAENGUTE SUMMAGA. Prootonite arvu tuumas nimetatakse AATOMNUMBRIKS (Z). Tuuma mass on ligikaudu võrdne tuumaosakeste arvuga ehk MASSIARVUGA (A). Massiarvu leidmise valem nukleonide prootonite neutronite massiarv A = arv = arv + arv Z N A=Z +N Tuumalaengu leidmine perioodilisustabalist tuuma- aatomi- prootonite elektronide laeng = number = = arv arv Z
Aatom koosneb elementaarosakestest: prootonitest, neutronitest ja elektronidest (electron). Prootonid (proton) ja neutronid (neutron) moodustavad aatomituuma (nucleus). *Elektronid ja prootonid on elektriliselt laetud, molema laeng on 1,60*10-19 C, neutronid on laenguta. Neutraalse aatomi laeng kokku on 0. Prootoni ja neutroni mass on ligikaudu sama- 1,67*10-27 kg, elektroni mass on palju vaiksem- 9,11*10-31 kg. Iga keemilist elementi iseloomustab tema prootonite arv, mida nimetatakse ka aatomnumbriks. Neutraalse aatomi korral on see number vordne elektronide arvuga. Seda naitab jarjenumber. Aatommass on tuumas leiduvate prootonite ja neutronite masside summa. Sama prootonite arvu juures voib aatomites Uleminekugrupi metallide omadused: Hea elektri- ja soojajuhtivus Hea plastilisus Korge sulamistemperatuur Suur tugevus ja kovadus Suur tihedus Pohiliste uleminekugrupi metallide kasutusalad: Fe (iron)- ehitusmaterjal, tooriistad, masinad
Tihedus on tuumal väga suur. Prooton on tuuma tähtsaim osake, sest nende arv määrab keemilise elemendi. Prootoni mass on ligi 2000 korda suurem kui elektronil, elektrilaeng on võrdne kuid vastasmärgiline. Prootoni laeng on positiivne. Tuuma massi suurendajateks on neutraalse laenguga neutronid. Neutron on veidi suurema massiga kui prooton ja leidub tuumas üldiselt samas koguses. Prootonite ja neutronite A = Z + N nimetatakse tuuma massiarvuks. 14. Mida nimetatakse aatomnumbriks? Mida nimetatakse massiarvuks? Aatomnumber on laenguarv ehk laeng tuumal. Massiarv on tuuma prootonite ja neutronite koguarv. 15. Mida nimetatakse elemendi isotoopideks? Elemendi isotoopideks nimetatakse erinevate massiarvudega kuid sama järjekorranumbriga tuumi. 16. Millist jõudu nimetatakse tugevaks vastastikmõjuks? Miks püsib tuum koos? Tuumajõud, mis mõjub prootonite ja neutronite vahel ühtviisi tõmbuvalt kutsutakse ka tugevaks vastastikmõjuks