q1= 702,9973 + 71,88 q1= 774, 8773 J 4) Metalli poolt antav soojushulk (erisoojusmahtuvus): q1= m1 c (100 t2) J 774,8773 = 0,0241 c (100 25) J= 1,8075 c J Cmetall = = 428,7011 J 5) Leiame metalli aatommassi Dulongi- Petit´seadust kasutades: Aatommass erisoojusmahtuvus 26 000 Aatommass 428,7011 26 000 Aatommass 60,6483 Järeldus: Erisoojusmahtuvust kasutades on metalli ligikaudne aatommass 60,6483. Kõige lähem aatommassilt on koobalt (Co), mille aatommass on 59 (58,93) või nikkel (Ni), mille aatommass on 59 (58,69). Kuna kasutatav metall jäi katse alguses määramata, siis ei saa leida ka katses tehtud viga. Samas võis kasutatud metall olla ka mitme metalli sulam. Sellest hoolimata näitab katse, et metalli aatommassi on lihtne leida ka katseliselt erisoojusmahtuvuse kaudu (Dulong-Petit´seadus: aatommass erisoojusmahtuvus 26000). Töö 3: Keemilise reaktsiooni kiirus
5. Leiame metalli aatommass Dulgon-Petit' seadust ksutades: aatommass erisojusmahtuvus 26 000 aatommass 598,50 J K kg 26 000 -1 -1 26000 aatommass = 598,50 43,442 Tulemused & Järeldused Katse näitab, et metalli aatommassi on lihtne leida katseliselt erisoojusmahtuvuse kaudu (ehk Dulong-Petit seadus). Erisoojusmahtuvust kasutades on metalli ligikaudne aatommass 43,442. Kõige lähem aatommassilt on skandii (Sc), mille aatommass on 45 (44,96). Metalli välimuse põhjal ütleks, et tegu võiks olla iga mettaliga iseloomustatud hõbedad värviga (ehk Sc soobib ka) või ka mitme metalli sulam. Kuna kasutatav metall jäi katse alguses määramata, siis ei saa leida ka katses tehtud viga, aga katse viga võiks tuleneda temperatuuri ebatäpsest ülesmärkimisest, protokollis tehtud arvutus vigadest.
annaabi.ee 
