4) Vähedissotsieeruva ühendi teke: a) neutralisatsioonireaktsioonid (tugev hape + alus) h*+oh´= H2O b) nõrga happe väljatõrjumine (tugeva happega) H*+ CH3COO´=CH3COOH H*+CN´=HCN 6. entroopia valem läbi tõenäosuse v: entroopia ehk S=( R/Na)x ln W (tõenäosus on W) 7.Mendelejevi perioodilisuse definitsioon v: Elementide omadused, aga seetõttu ka nende poolt moodustatud lihtsate ja keeruliste kehade (liht- ja liitainete) omadused on perioodilises sõltuvuses nende aatomkaalust. II rida 1. Ideaalgaas v: lihtsustatud mudel, mis aitab mõista funktsionaalseid seoseid gaaside rõhu, temperatuuri ja ruumala vahel. PV= nRT ehk PVm=RT (sest VM= V/n) 2. Osmoosse rõhu valem, osmoosi seotus meditsiiniga v: Osmoos - aine iseeneslik kandumine läbi poolläbilaskva membraani, mis eraldab kaht erineva kontsentratsiooniga lahust. Osmootne rõhk - lahusele avaldatav lisarõhk, mis paneb seisma lahusti ühesuunalise liikumise läbi poolläbilaskva vaheseina. Lahjendatud lahuse
ioonide kontsentratsioon vees. 4.Karbonaatset (arvutatav vesinikkarbonaat- ja karbonaatioonide sisalduse järgi) 5.Mittekarbonaatset karedust(üld- ja karbonaatse kareduse vahe); viimast põhjustavad peamiselt sulfaadid ja kloriidid. Vee karedust mõõdetakse: 1. Milligrammekvivalentides (mg-ekv liitri vee kohta). 1 mg-ekv vastab 20,04 mg Ca või 12,16 mg Mg sisaldusele 1 liitris vees (Ca ja Mg ekvivalentkaalud = poolega nende aatomkaalust). Vesi üldkaredusega kuni 3,5 mg-ekv/l on pehme vesi. Vesi üldkaredusega 3,5-7 mg-ekv/l on keskmise karedusega ja vesi üldkaredusega 7-10 mg-ekv/l on kare vesi. Vesi karedusega üle 10 mg-ekv/l on ebameeldiva maitsega. Sobivaim üldkaredus veele on 5-7 mg-ekv/l. 5 Vee kareduse määramine soola ja leelise seguga Meetod sobib keskmise ja suure karedusega vee korral.
Döbereiner rühmitas KE-d aatomasside ja omaduste alusel triaadid(Li-Na-K; Ca-Sr-Ba jne). *Elenentide klassifikatsioon 1857 W.Odling. *Saksa keemik L.Meyer uuris aatomiruumalade ja masside vahelist seostUjõudis kõige lähemale perioodilisusele). *Vene keemik D.Mendelejev-keemiliste elementide perioodilisusseaduse avastamine(1869). *Elementide omadused, aga seetõttu ka nende poolt moodustatud lihtsate ja keeruliste kehade(liht- ja liitainete) omadused asuvad perioodilises sõltuvuses nende aatomkaalust. Kaasaegne sõnastus: Keemiliste elementide ja nende moodustunud liht- ning liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaengust(järjekorranumbrist). 6) Organismi koostis H2O moodustab ~60% inimorganismi massist. Ülejäänud on valgud(20%), rasvad(15%), anorgaanil ühendid. Peamiselt orgaanogeenid: O,C,H. Inimorganismile peetakse möödapääsmatult vajalikuks elemente: F, Si, V, Cr,Mn;Fe, Co,Ni,Cu, Zn,As,Se, Mo, Sn,I.
(H) ja negat. (O) osalaengute vahel. Vesiniksidemete olemasolu vees avaldub enamikes biol. protsessides 4. Perioodilisusseadus: avastamine, sõnastused, puudused D.Mendelejev avastas perioodilisusseaduse oma õpiku Keemia alused kallal töötades. Klassikaline PS formuleering (Mendelejev): Elementide omadused, aga seetõttu ka nende poolt moodustatud lihtsate ja keeruliste kehade omadused asuvad perioodilises sõltuvuses nende aatomkaalust. PS kaasaegne sõnastus: Keemiliste elementide ja nendest moodustunud liht- ning liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaengust (s.t kui reastada elemendid tuumalaengu kasvu järjekorras, siis kordub kindla arvu elementide järel sarnaste omadustega element). Mendelejevi perioodilisusseaduse peamine puudus: ei olnud sügavamat teaduslikku põhjendust (see polnud tollal võimalik), oli vaid konstateering
Chancourtois: omadused korduvad kruvijooneliselt ülevalt alla Newlands KEde omadused korduvad iga 7. elem järel Meyer: uuris aatomi ruumalade ja masside vahelist seost Perioodilisuse seaduse avastas Dmitri Mendelejev. Mendelejevi PS formuleering: Elementide omadused, aga seetõttu ka nende poolt mood lihtsate ja keeruliste kehade omadused asuvad perioodilises sõltuvuses nende aatomkaalust. (Puudus aga sügavam teaduslik põhjendus.) PS kaasaegne sõnastus: Keemiliste elementide ja nendest moodustunud liht ja liitainedte omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaengust. 6) Organismi koostis Vesi 60% inimorganismi massist. Ülejäänud: 20% valgud, 15% rasvad, anorgaanilised ühendid. Peam organogeenid: O, C, H Anorg elemendid: Ca, K, Na, Mg jpt
iseloomustatakse ebapüsivuskonstandiga. Carl Claus – plaatinametallide kompleksühendid, Ru avastamine jm Alfred Werner - üldistas tollal tuntud teadmised kompleksühendite kohta, lõi kompleksühendite koordinatsiooniteooria Perioodilisusseadus (D.Mendelejev, 1869) Klassikaline PS - Elementide omadused, aga seetõttu ka nende poolt moodustatud lihtsate ja keeruliste kehade omadused asuvad perioodilises sõltuvuses nende aatomkaalust. Kaasaegne PS - Keemiliste elementide ja nendest moodustunud liht- ning liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaengust (järjenumbrist) Mendelejevi perioodilisusseaduse peamine puudus: ei olnud sügavamat teaduslikku põhjendust, oli vaid konstateering. Põhjendus selgus alles seoses aatomi siseehituse tundmaõppimisega. s-elemendid (H, He, leelis ja leelismuldmetallid + Be, Mg tüüpi elemendid) p-elemendid (halogeenid, väärisgaasid jt (va He)),
annaabi.ee 
