Üliriigid
Vaieldamatu oli tema sõjaline
võimsus. 1945. a. oli Nõukogude armee ridades 11,4 miljonit võitlejat. 1948. a. jäi peale
demobiliseerimist armee ridadesse ikka veel 2,9 miljonit sõjaväelast, mis oli arvuliselt
niisama palju kui USA-l, Suurbritannial ja Prantsusmaal kokku. Suur armee ei taganud
aga NSV Liidu sõjalist üleolekut maailmas, sest USA käes oli tuumarelva monopol. NSV
Liit võttis kasutusele nüüd kõik abinõud, et omada samuti tuumapommi. Juba 1945. a.
augustis loodi aatomiuuringute koordineerimiseks erikomitee L. Beria juhtimisel. Beria
oli siseasjade rahvakomissar, kelle kompetentsi kuulusid ka julgeolekuküsimused. Stalini
nõudel pidi tuumapomm valmima 1. XII 1949. a. See ülesanne täideti. Tänapäeval on
teada, et sellele aitas tublisti kaasa USA aatomisaladuste järel luuramine.
MAJANDUS. Stalinliku majanduspoliitika järgi suunati peamised jõupingutused jälle
rasketööstuse eelisarendamisele, et sellega kindlustada riigi sõjalist võimsust.
annaabi.ee 
