Materjali lineaarmõõtmete muut avaldub: kus ja algpikkus ja algtemperatuur; ja lõpp-pikkus ja lõpptemperatuur; joonpaisumise tegur. Analoogiliselt ruumala muut: Ruumpaisumise tegur on isotroopsete materjalide korral võrdne 3. Atomaarsel tasemel tähendab materjali paisumine aatomitevahelise kauguse suurenemist. Seda on võimalik selgitada aatomite potentsiaalse energia (sidemeenergia) sõltuvusega aatomite vahelisest kaugusest (joon 13-2a). Tasakaalulisele aatomitevahelisele kaugusele 0K juures vastab . Kõrgematele temperatuuridele vastavad vibratsiooni energiad , jne. Koos energia kasvuga kasvab ka vibratsiooni amplituud näidatud nooltega. Kuna potentsiaalse energia sõltuvus vahekaugusest on ebasümmeetriline, siis suureneb temperatuuri tõusul ka keskmine vahekaugus (vastavalt , jne). Kui potentsiaali auk oleks sümmeetriline, nagu näidatud joonisel 13- 2b, siis paisumist ei toimuks
l- l0/l0=l/ l0= l(T-T0) = lT kus l0 ja T0 algpikkus ja algtemperatuur; l ja T lõpp-pikkus ja lõpptemperatuur; l joonpaisumise tegur. Analoogiliselt ruumala muut: V/ V0= vT Ruumpaisumise tegur v on isotroopsete materjalide korral võrdne 3l. Atomaarsel tasemel tähendab materjali paisumine aatomitevahelise kauguse suurenemist. Seda on võimalik selgitada aatomite potentsiaalse energia (sidemeenergia) sõltuvusega aatomite vahelisest kaugusest (joon 11-2a). Tasakaalulisele aatomitevahelisele kaugusele 0K juures vastab r0. Kõrgematele temperatuuridele vastavad vibratsiooni energiad E1, E2 jne. Koos energia kasvuga kasvab ka vibratsiooni amplituud (näidatud nooltega). Kuna potentsiaalse energia sõltuvus vahekaugusest on ebasümmeetriline, siis suureneb temperatuuri tõusul ka keskmine vahekaugus (vastavalt r1, r2 jne). Kui potentsiaali auk oleks sümmeetriline, nagu näidatud joonisel 11-2b, siis paisumist ei toimuks.
annaabi.ee 
