läksid, sest tee oli pikk ja aega polnud raisata; kuidas nad Kintsli kõrtsi ööseks jäid ja veel liiku tegid, järgmise päeva keskhommikul katlaga uhkelt koju jõudsid ja hakkasid kohe sobiva masinisti järele vaatama. Need mehed olid kõik unustatud, keegi ei mäleta nende nimesid, ja katel, millelt nad nii palju lootsid, on ka omadega läbi ega pane enam kedagi imestama. Mida on veel rääkida katlast, kui nüüd ei pane enam aatomipommgi kedagi imestama, kuigi selle ehitusest enamik midagi ei taipa. Kas noodki, kadunud mehed, tookord katla töö põhimõttest täpselt aru said, pole teada, aga nendele oli katlaga viljapeks suur uuendus, mis sellest rääkida. /---/ Juba eemalt, peaaegu pihlakate juurest hüüab Eesner neile valju tere. Põllumehed võtavad ta tervituse kinniselt vastu. ,,Ma tulin teie elu kindlustama," asub Eesner kohe asja juurde, teeb põlve otsas oma portfelli lahti ning õngitseb sealt paar paberilehte
70 tonni. Algselt oli püramiid 146,6 meetri kõrgune, praegu 7,85 meetri võrra madalam (137,3 meetrit), sest tipp on hävinud. Alles 1880. aastal ületasid Kölni toomkiriku tornid püramiidi kõrguse 10 m võrra. Muljetavaldavad on teisedki arvud: kogukaal enam kui 5 miljonit tonni, külgede pikkus 230,37 m (enne pealiskatte kadumist 232,4 m), pindala 5,15 ha, mis on sama suur kui 200 tenniseväljakut. Spetsialistide arvates ei hävitaks sellist püramiidi Hiroshimale heidetud aatomipommgi. Ehitamine Cheopsi püramiidi ehitati kakskümmend aastat. Herodotos kirjutab, et kõigepealt rajati kümme aastat kiviplokkide vedamiseks vajaminevat teed ja maa-aluseid ruume künkal, kus asuvad püramiidid. Mõned kiviplokid toodi kohale mööda Niilusest tulevat kanalit. Seejärel laaditi kiviplokid maha ja veeti üles puurullikutega lohistitel mööda mudatellistest kaldteed. Plokkide vedamiseks kasutatud tee ehk tamm muutus hiljem tseremooniateeks, mida mööda liikusid
annaabi.ee 
