Megamaailma füüsika
Arvestuslikus mõttes on kõik ööpäevad ühepikkused – 24 tundi, siis tegelikult pöörleb Maa
ebaühtlaselt ning rangelt võttes on ööpäevad erineva pikkusega. Maa pöörlemise arvestuseks
on keskmine niinimetatud päikeseööpäev, mida loetakse keskööst, kui Päike läbib
taevameridiaani teekonna madalaimas punktis kuni järgmise keskööni. Ebaühtlused
arvestuslike ja tegelike ööpäevade vahel korrigeeritakse – aeg ajalt lisatakse või lahutatakse
ülitäpsete aatomikelladega mõõdetavatele ööpäevadele sekund või selle vajalik murdosa.
7.2. MAA TIIRLEMINE
Lisaks pöörlemise ümber oma telje, tiirleb Maa ümber Päikese, tehes täistiiru ühe aastaga.
Aastaks loetakse ajavahemikku ühest kevadpunktist (kus ekliptika lõikub taevaekvaatoriga)
järgmiseni. Nii nagu ööpäevgi, pole ka aastad ühesuguse pikkusega, kuid ka sellest saadakse
üle lisapäevade lisamisega kalendrisse teatud ajavahemike tagant.