Paracelsus. Uuris põhjalikumalt ja vesiniku avastajaks peetakse hoopis H. Cavendishi (1776). Elementaarse loomuse avastajaks on A. Lavoisier 1783. Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1H prootium ("taval." vesinik) see on nn harilik vesinik, mille aatomi tuumas on ainult üks prooton. 2H = D deuteerium ("raske vesinik") aatomi tuumas on 1 prooton ja 1 neutron. looduses (Maal) 6800 korda vähem aatomeid ; D 2 kasut. aeglustina aatomienergeetikas ja vesinikupommi komponendina. Avastati H. C. Urey jt poolt 1931.a. 3H = T triitium ("üliraske vesinik") aatomi tuumas on 1 prooton ja 2 neutronit. Sisaldus maakoores massi järgi väike (0,87%); aatomite arvu järgi suur (17% aatomi-%); leviku poolest Maal 9. kohal; universumis kõige levinum element; T on radioaktiivne beetakiirgur, mille lagunemisel tekib heeliumi isotoop. T moodustab atmosfääri ülakihtides kosmilise kiirguse mõjul,
lahendus oleks rakendada patentidele kohustuslikku litsentseerimist. Vaatamata akadeemikute poolehoiule on kohtud ja seadusandja siinkohal jäänud vastuseisjaks. Absoluutne patendiomaniku õigus keelduda leiutise litsentseerimisest on seadusega kaitstud õigus, mis tuleb igal juhul tagada kohustuslik litsentseerimine on haruldus meie patendisüsteemis. 93 Kohustuslikku litsentseerimist nähakse seadusega ette üksnes aatomienergeetikas ning õhusaaste kontrollseadmete puhul. Erinevate arvamuste kohaselt lämmataks kohustuslik litsentseerimine innovatsiooni ja investeerimise, eelkõige kõrge riski ja downstream teadustööga seotud arendustööde suurest maksumusest tulenevalt vajavad ettevõtted efektiivset patendikaitset. Riskialtid kapitalistid kõhkleksid oluliselt rohkem start-up ettevõtetesse investeerimisel, kui valitsus leiaks, et nanotehnoloogiliste patentide kaitse vähemalt mingis ulatuses oleks ebavajalik
annaabi.ee 
