molekulaarsest hapnikust. Tihti kasutatakse tabeleis ka ühendite entalpiate väärtusi, mis on saadud nende ühendite tekkimisel vabadest aatomitest. Neid entalpiate väärtusi tähistatakse ΔHac0 Kasutame neid väärtusi analüüsimaks ülaltoodud reaktsiooni soojuseffekti põhjusi. Käsiraamatust leiame ΔHac0 väärtused : H2, O2 ja H2O jaoks vastavalt -435,3 , -498,3 , ja -926,3 kJ/mol . Vee molekuli tekkimiseks on vaja lagundada aatomeiks 2 vesiniku molekuli ja üks hapniku molekul, selleks kulub energiat 2x435,3 = 870,6 pluss 498,3, kokku seega 1368,3 kJ/mol (see energia siseneb süsteemi, seega on ta positiivne). Kahe vee molekuli tekkimisel vabaneb energiat 2x926,3 = miinus 1852,6 kJ/mol (see energia lahkub süsteemist, olles seega negatiivne). Reaktsiooni soojuseffekt on sidemete löhkumiseks vajaliku energia ja sidemete tekkimisel vabaneva energia summa, seega on 1368,3 –
tekkida erimärgiliselt laetud ioonid. 9 Kui rakendada alalispinge elektrolüüdi lahusesse paigutatud elektroodidele, siis positiivselt laetud ioonid (katioonid) hakkavad liikuma negatiivse elektroodi ehk katoodi poole. Negatiivsed ioonid (anioonid) hakkavad liikuma positiivse elektroodi ehk anoodi poole. Elektroodini jõudnud katioonid saavad katoodilt elektrone juurde ja muutuvad neutraalseiks aatomeiks. Anioonid annavad anoodile jõudes ära oma liigsed elektronid ja muutuvad samuti neutraalseteks aatomiteks. See tähendab, et elektroodidel eraldub ainet.Seda nähtust nimetatakse elektrolüüsiks. Elektrolüüsil põhineb galvanotehnika ehk esemete katmine õhukese metallikihiga. Gaasilised ained on tavaliselt isolaatorid (mittejuhid). Gaas hakkab elektrit juhtima vaid siis, kui seda ioniseeritakse. See juhtub siis, kui gaasi aatomitest või molekulidest lüüakse elektrone välja
milist ühendit (alust, hapet või soola), mille molekulide lagunemisel saavad tekkida erimärgiliselt laetud ioonid. Kui rakendada alalispinge elektrolüüdi lahusesse paigutatud elektroodidele, siis positiivselt laetud ioonid, katioonid hakkavad liikuma negatiivse elektroodi ehk katoodi poole. Negatiivsed ioonid, anioonid hakkavad liikuma positiivse elektroodi ehk anoodi poole. Elektroodini jõudnud katioonid saavad katoodilt elektrone juurde ja muutuvad neutraalseiks aatomeiks. Anioonid annavad anoodile jõudes ära oma liigsed elektronid ja muutuvad samuti neutraalseteks aatomiteks. See tähendab, et elektroodidel eraldub ainet. Seda nähtust nimetatakse elektrolüüsiks. Elektrolüüsil põhineb galvanotehnika ehk esemete katmine õhukese metallikihiga. Elektrivool gaasides Gaasilised ained on tavaliselt isolaatorid (mittejuhid). Gaas hakkab elektrit juhtima vaid siis, kui seda ioniseeritakse. See juhtub siis, kui gaasi aatomitest või molekulidest lüüakse
annaabi.ee 
