Õiguslik analüüs ja argumentatsioon 2014/2015 õppeaastal.
aja. b)Kõneteo kuju – suuline, kirjalik, aga ka liigsõnaline, lakooniline, kirjastiil jne.
c)Kõneteo kontekst –kogu üldine taust, millega seoses ja milleks seda öeldakse.
A võib olla esitatud: 1) sõnaselges otsetähendusega kõnes – nt räägime nii selgelt kui võimalik
juristina.2) kaudse tähendusega mõistukõnes – problemaatiline koht – öeldakse, et vanasõnad ei
ole Ad, kuigi retooriliselt saab neid kasutada. Nt võta näpust. 3) mittesõnalise teo või märgiga,
mille Aatiivne mõte on põhimõtteliselt sõnastatav – mh ka audiovisuaalsed tõendid kohtus.
A kirjaliku esituse eelised:
1)Kirjutamisel on mõtlemine täpsem ja öeldut (st kirjutatut) saab muuta, enne kui sellest saab
kõnetegu.
2)Teksti sisu püsivus – võimalik korduvalt ja süvenemisega lugeda.
3)Teksti vormi püsivus – tõendina tavaliselt kindlam kui suuline kõne.
A suulise esituse eelised: