Realism Eestis
Aastatel 18901892 oli ta
Berliinis vabakutseline ajakirjanik, 18931896 töötas taas Postimehe" toimetuses.
Vilde mahukas jutu- ja romaanilooming valmis ajakirjanikutöö kõrvalt öötundidel. Vildet võib pidada
eesti esimeseks kutseliseks literaadiks, kes pole muu ametiga leiba teeninud. 10 aastaga kirjutas ta 15
raamatut. Lugejad võtsid Vilde kiiresti omaks. On öeldud, et pärast Jannseni on Vilde see, kes õpetas
eesti rahvast lugema. Vildet kritiseeriti aga aatepuuduses, sopakirjanduse soetamises ja rahva maitse
rikkumises. Kriitikale on Vilde aga vastanud järgmiselt: ,,Ma püüan oma juttudes aega, elu ja inimsei
kirjeldada, nagu nad tõesti on, mitte nagu nad olla võiksivad, olema peaksivad või nagu neid paleusline
luule teha tahaks. Ma ei kata kirjeldatava aja, elu ja inimeste vigasdi mitte kinni: niisama vähe salgan
ma headus, mis neil tõesti olemas on. ma võtan tüki aega, tüki elu ja salga inimesi oleva aja, sellel kujul