Nimetu
suurusest, veereziimist. Pesakamber paikneb veepinnast harilikult 40-150 cm kõrgemal,
puu juurestikus, on 50-100 cm pikk, 20-50 cm lai ja 20-40 cm kõrge. Ühel pesakonnal on
keskmiselt 5 kuni 10 erineva ehitusega urgu. Nendest kasutatakse sagedamini vaid kahte-
kolme. Saarma poolt kasutatakse ka kobrastest mahajäetud urge (Laanetu, Veenpere,
1971).
Sigimisperioodil püsib saarmas oma väljakujunenud kodupiirkonnas, kus poegadega
emaloomad leiavad küllaldast varjet ja toitu. Ka aastavanuste poegadega saarmal on suviti
kindel eluala, mille märgistamises osalevad kõik pereliikmed, kuid peamised ala valvajad
ja selle piiride märgistajad on siiski vanaloomad. Väikestel ojadel ja kraavidel hõivab
saarmas ulatusliku ala, samas piisab veerikastel, soodsate varjeoludega looduslikel
veekogudel hoopis vähemast.
Eestis asustab saarmapesakond keskmiselt 6,5 kilomeetri pikkuse jõelõigu, aga see võib
olla ka kaks-kolm või kümne kilomeetrit
annaabi.ee 
