Mees, kes teadis ussisõnu
Ta unustas
ussisõnu, mis võiksid peletada karu, ja rääkis midagi saksa keeles, karu aga
hammustas tal pea otsast ära. Isa suri. Teda põletati. Karu kinnitas emale, et na ei
kohtu enam. Ema tegelikult enam ei armastanud karu. Ema võttis siis Leemetit ja ta
õe ja läks tagasi metrsa elama. Seal oli ema vend Vootele, kes oli Leemetile onuks.
Ta aitas neil ehitada onni ja kinkis 2 hunti. Emale meeldis see elu metsas, ta tundis
end seal hästi. Kui nad kolisid, siis Leemet ei olnud isegi aastavanunegi. Metsas oli
nüüd vähe inimesi, okid peaaegu kõik vanakesed. Leemet piilus tihti külailma, mis
tundus talle üldse teistmoodi. Leemetil oli metsas ainult paar sõpra-Pärtel ja väike
Hiie, Tambeti tütar. Tambet ei sallinud nende perekonda, kuna talle ei meeldinud
see, et nad vahepeal külas elasid, ja ta ei sallinud Leemetit, kuna Leemet oli
sündinud külas, ta ei lasknud eriti Hiiet Leemeti juurde, kuna arvas, et tütar peab