August Alle
vaimselt vaenulikus, provintsilikult tuimas keskkonnas, tema siiras soov tõsta mässu
selle ümbruse vastu või vähemalt valjuhäälsete pilkavate äikeseprahvakutega õhku
puhastada. Alles süvendavad mitmed tegurid aastatega pessimismi, mis küünib viimse
piirini " Ummiklainete " veergudel.
Tundlikus poeetilises pildistuses või satiirilises kõverpeeglis registreerib Alle kui
ajalaulik kodanliku Eesti esimese aastatosina ühiskondlikku ja vaimset nägu kuni
riigilaevukese isikliku elu karilejooksmiseni kapitalistliku maailma majanduskriisi
päevil, et sedastada:
läbi limuliste müüri
laeva ükski vool ei kanna!
Asjatult sa otsid randa.
(Surnud veed 1)
Alle loomingule on üsna iseloomulik algusest peale olnud satiiriline kallak