Hõbe
ioonkonts e ntratsio oni st. Hõbe d a ü h e n d e i d tarvitataks e fotom aterjalid e (fotopab e ri ja filmi) ning
ravimite tootmis el. Et hõb e d at on alati tood etud väh e, hakati juba 19.sajandil otsima sula mit, mis
as e n d ak s lauah õ b e d at. Selle tulemu s e n a leiutati uush õ b e , m elhior jm. Sula m ei d. Alate s 1960. aast
on hõb e d a tööstuslik kasuta min e ületanud tema aastatood a n g u. S e e on p õhjustanud hõb e d a u p utu
Hõb e , Ag, (ladina ke el e s arge ntu m ), ke e miliste ele m e ntid e perioodilisu s s ü st e e m i I rühma ele m e nt,
vääris m et all; järjenu m b e r 47, aato m m a s s 107,86 8 2. Hõbe on hästi se pi statav m etall. Ta kuulub
vääris m et allide hulka. Arvatavasti se e p ä r a st kuulub hõb e ele m e ntid e hulka, mida inimkond tundm a
õppis