Vulkaanid
lendas välja rohkem kui 18 kuupkilomeetrit kivimeid. Õhku paiskus sellisel hulgal
vulkaanilist tuhka, et naabersaarel asuvas Djakarta linnas varjas tuhk päikese
sedavõrd, et valitses pilkane pimedus. Ülipeen tolm tõusis väga kõrgele, levis üle
kogu maakera, põhjustades kõikjal ebatavalisi sätendavaid päikesetõuse ja
loojanguid. Kulus aastaid, enne kui peen tolm kõrgematest õhukihtidest jälle maha
sadestus. Päikesekiirguse osalise varjamise tõttu langes keskmine aastatemperatuur
Maa paljudes piirkondades mitme kraadi võrra. Hilisemad pursked on toimunud
1927-1929, 1950-1952 ja 1972-1973.a.
Vesuuv, Lõuna-Itaalias Napoli lähedal asuv tegevvulkaan. Kunagi oli tema kõrgus
kolme kilomeetrini ulatunud. Tema praegune kõrgus on 1277 m. Peakoonus paikneb
hiidkraatris, mille läbimõõt on 4 km ja mis tekkis 79.a. purskel. Selle purske tagajärjel
mattusid vulkaani jalamil tuha ja laava alla Pompeji, Herculaneumi ning Stabiae linn.
Viimane purustav purse oli 1944
annaabi.ee 
