Muistne vabadusvõitlus
rahvaste ristiusustamist, annab tunnistust vallutatava maa pühendamine Neitsi
Maarjale, kes keskaegse inimese silmis oli Jeesuse kõrval üks tähtsamaid kristlikke
pühakuid. Seni oli jõudude tasakaal Venemaa ja Euroopa vahel hoidnud kumbagi
poolt ristisõjast tagasi. Ristisõda Läänemere idaranniku maades algas rootslaste
retkedega Soome 12. sajandi keskpaigas ning lõppes leedukate vabatahtliku ristiusu
vastuvõtmisega 15. saj. Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli aastatel1208-1227.
Eestlased alistati jõuga ning nad olid sunnitud ristiusu vastu võtma. Eestlaste
peamiseks allajäämise põhjuseks oli vastase suur ülekaal ja nende hea relvastus.
Suurt tähtsust omas ka see et eesti sõjamehed polnud elukutselised sõdurid ning neil
polnud vastavat väljaõpet. Muistse vabadusvõitluse lõppfaasis toimus võitlus ka
ristisõdijate eneste leeris. Selle tulemusel jaotati Eesti ala mitme ristisõdijate riigi
vahel. Taanile läks Harju- ja Virumaa
annaabi.ee 
