Eesti kirjandus eksiilis, paguluses
Oluline pole mitte inimese saavutatu vaid püüded ja inimene ise, tema isiksus,
tähtisonteekond.Ristikivi viimaneromaan"Roomapäevik" (1976) onkirjapandud18.sajandil
Rooma linnas oma elu viimaseid päevi veetva Kaspari päevikuna.
Paguluskirjandus
Pagulus (e. eksiil) ja pagulased
40.aastatellahkus Eestist70 000 -75000eestlast.SatutiRootsi,Kanadasse,USA'sse,
Austraaliasse, Inglismaale ja Saksamaale. Pagulaselu võrdpildina on räägitud kohvritest. Etapid:
·kohvritel istumine aeg (40. aastate2. pool)
·kohvrite lahtipakkimise aeg (50., 60. aastad)
·aeg, mil kohvrid viiakse pööningule (70. ja 80. aastate algus) (-rahvusaktiivsus vähenes, noored
olid suured, eesti keel ainult kodudes, noored ei kippunud Eestisse)
·poliitilise paguluse lõpp on 1991. aastal, seoses Eesti taasiseseisvumisega
Poliitiline võitlus ning seltsi-ja kultuurielu said Eesti identiteedi kandjateks välismaal. Kirja sõna
muutus paguluses rahvusliku enesetunnetuse seisukohalt oluliseks kultuuriliseks jõuks