saj teisel poolel Pyhtagorase meelest pöhines maailmakorraldus arvulistel suhetel.arvud olid tema silmis pühad.Nii on tema järgi nime saanud tuntud teoreem täisnurkse kolmnurga kaatetite ja hypotenuusi vahekorrast. · Tekkis vajadus luua kindel väärtusmõõt.Nõnda hakkasidki kreeklased Väikse-Aasias elanud lüüdlaste 7 saj. Lõpus eKr müntima hõberaha · Olumpia.alates 8.saj-pärimuse järgi aastatel 776 eKr-hakati olümpias iga nelja aastatagant korraldama suuri usu-ja spordipidustusi olümpiiamänge,mis omandasid aja jooksul ülekreekalise tähtsuse.. · Kindlasti mis meile ka andis töuke oli homoseksuaalne armastus ehk paiderastia(kreeka keeles) · Gümnaasium(alastioleku koht)seal hakkati noortele oma tarkust jamgama kuulsad õpetlasedki ja nii sai mõni gümnaasium ühtlasi tähtsaks hariduskeskuseks. · Kindlasti ka raua kasutusele vött,millest tehti sõjarelvi ja ka nöusid.
kutsuda, ilma er pahandusistinniks. Alles IV tildlaulupeol sai teoks ka segakooride siiski vaid ettevalmistustiiii. osalemine. Pdrast esimest tildlaulupidu v6eti n6uks korraldada iile-eestilisi laulupidusid iga Kuigi esimeseiildiaulupeo kava oli pea tervenisti saksapd.rane (v5ib arvara, er viie aastatagant. Olude sunnil aga liikkus jdrgmine, II laulupidu mitu korda edasi nendegi kahe soomeja kahe eestilaulu lebisurumineJannseniltv5itlemist n6udis), ja peeti lOpuks alles 10 aasrapirast, 1879. aastd Thrtus. Peo iild.iuht oli Kart andis seeometi t6uke eestikooriloomingu siinniks - o m a laulupeo kordaminek August Hermann, Iauljaid kogunes 1070. Sel laulupeol liirusid ka mdngukoorid innustas looma uusi o m a laule
8% seostab end vene õigeusuga 5% seostab end teiste usulahkudega. Riigikord demokraatlik, parlamentaarne. Umbes 9 kuud noorem kui Eesti. Tähtsamad riiklikud pühad: 18 nov. 1918 iseseisvuspäev (I MS) 21.aug 1991 taasiseseisvumine. Põhiseadus määrtleb riigikorra (Satversme) 1921.aastal. Viimane suurem muudatus põhiseaduses Vene erakonnad-tahtsid vene keelt saada II ametlikuks keeleks- ei läinud läbi. Kõrgem seadlusandlus parlament (Saeima) iga 4 aastatagant. Enne II MS jõuti valida 4 koosseisu ja nüüd ka mitu. Praegu tegutseb 11 Saeimi koosseis. Riigipea on persident- valib Saeim. President vb olla ka ametis 2 valimisperioodi 8 aastat.Lätlastel 8 presidenti. Läti Vabariigi presidendid 1922-1927 Janis Cakste 1927-1930 Gustav Zemgals 1930-1934 Alberts Kviesis 1934-1940 Karlis Ulmanis 1993-1999 Guntis Ulmanis 1999-2007 Vaira Vike-Freiberga- I naine Baltikumis ametiaeg 8 a. 2007-2011 Valdis Zatlers- arst-4a 2011-...
annaabi.ee 
