Eesti rahvakultuuri areng ja mõjutused aastatel 1700-1816
(kartul, ristik) jne. Mõisate kaudu jõudis see kõik järk-järgult ka taludesse
(entsüklopeedia 1998).
9
Rahva toidumajandusse tõi suure muudatuse kartulikasvatuse levimine 19. sajandi
alguspoolel. Kartul sai Eesti põldudel võrdlemisi üldiseks, leevendades ikaldusaastate
näljahädasid. Talupoegade toidulaual omandas kartul tähtsa koha, mõisate
viinaköökides hakati kasutama seda vilja asemel (entsüklopeedia 1998).
Maakäsitöö
Aastatad 1700-1816 on käsitööliste andmete kohta ulatuslikud. Käsitöölisi oli rohkesti
kirikute, kõrtside ja mõisate läheduses. Mõnes käsitööharus, nagu puutöös, kudumises,
riidevärvimises, saavutasid maakäsitöölised suure oskuse ning nende tooted levisid
naabermõisates ja linnaski. Et valdava osa vajalikest käsitöötoodetest valmistas iga
talupoeg endale ise, siis võib arvata, et enamik neist maakäsitöölistest töötas rohkem
mõisa tarbeks. 16