Eesti kirjandus I, kordamine
Rahvusliku liikumise tunnustatud keskuseks sai Jannseni initsiatiivil 1865.
Aastal loodud laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine". Seltsi tegevusest kasvas
välja laulupidude traditsioon (1869), rajati rahvulik teater (1870).
Kirjanduselu elavdas 1872. Aastal loodud EkmS, mis loodi C.R. Jakobsoni
ideest lähtuvalt. Valdavalt kooliõpetajatele tuginev aga ka rahvusliku
liikumise juhtivaid tegelasi koondav EkmS suunas vajalike kooliõpikute
koostamist ja kirjastamist, avaldas aastarramatuid, milles ilmus artikleid
(ettekandeid) keeleteaduse, rahvaluule, ilukirjanduse jm aladelt, vähesel
määral ka ilukirjanduslikke teoseid.
Kirjanduse areng kulges 1860.-1880. Aastatel väga hoogsalt. Kirjandusse
tulid Koidula, Veske, Kunder, Kuhlbars, Pärn, Reinvald jt, kelle looming
kujundas väga algupärase, tõeliselt rahvusliku kirjanduse. Arenguprotsessi
kehutas oma loomingu ja tegevusega Kreutzwald.
Rahvuslikul ärkamisajal eristatakse kolme põhilist voolu:
1
annaabi.ee 
