Lambakarjus ja aeg
Ta oli ara olrtud vaid
hetke.
Elu laks edasi. Talv mè>è>dus, saabuskevad,ja kui maektiljed hakkasid
noore~t rohust haljendama, ajas karjus loomad magedesse - nii nagu
alati. Onnistatud olid tema tè>è>d ja paevad, tihtki looma ei saanud temalt
metselajad ega haigused, kaTi sigis ja kasvas joudsalt. Siigisel ajas karjus
loomad kiilla tagasi ning elas vaikselt oma onnis. Siis iihel paeval oligi
Vooras jalle seal. Karjus laks talle vastu, mehed vahetasid kombekohase
tervituse
"Aastaning laksid onni.
on mè>è>das. -
Saju maletad,ma lubasin tagasitulla ja ntitid
olen ma siin. Aeg on teele asuda." llma pikemata kiirustas V55ras karjust
endaga kaasa tulema.
Karjusel aga polnud kiiret. Rahulikult tegi ta koldesse role, pani paja
tiles ning hakkas teed keetma. Kui tee valmis, pani ta kruusid lauale ning
v5ttis
"Heaistet.
isand, aasta on mè>è>dunud
annaabi.ee 
