poisist sai paaz. Talle õpetati häid kombeid ja seltskonnas käitumist: daamidega vestlemist, tantsu ja mingil muusikariistal mängimist. Hiljem lisandus veel relvade tundmaõppimine, ratsutamine ja jahipidamine. 15- aastane noormees sai kannupoisiks. Ta võis kanda relva ja õppis võitlusvõtteid. Samuti saatis ta oma isandat sõjakäikudel ning abistas teda. Lahingutes hoidsid kannupoisid siiski tahapoole. 18-21- aastanee noormees, kes oli hoolikalt treeninud ja oma isandale tõendanud head relvakäsitlusoskust, löödi pidulikult rüütliks. Rüütlina anti talle üle suguvõsa vapp ja relvad, millel olid sümboolsed tähendused. Raamatutarkust ei peetud rüüdlile kohaseks ning selle tõttu olid rüütlid peamiselt kirjaoskamatud. Aadli väärtuskoodeks ja rüütellikkus Peamiselt hinnati aadlike puhul jäägitut ustavust, millele senjöör pidi vastama suuremeelsuse ja heldusega
juurde, kus poisist sai paaz. Talle õpetati häid kombeid ja seltskonnas käitumist: daamidega vestlemist, tantsu ja mingil muusikariistal mängimist. Hiljem lisandus veel relvade tundmaõppimine, ratsutamine ja jahipidamine.15- aastane noormees sai kannupoisiks. Ta võis kanda relva ja õppis võitlusvõtteid. Samuti saatis ta oma isandat sõjakäikudel ning abistas teda. Lahingutes hoidsid kannupoisid siiski tahapoole.18-21- aastanee noormees, kes oli hoolikalt treeninud ja oma isandale tõendanud head relvakäsitlusoskust, löödi pidulikult rüütliks. Rüütlina anti talle üle suguvõsa vapp ja relvad, millel olid sümboolsed tähendused.Raamatutarkust ei peetud rüüdlile kohaseks ning selle tõttu olid rüütlid peamiselt kirjaoskamatud. Peamiselt hinnati aadlike puhul jäägitut ustavust, millele senjöör pidi vastama suuremeelsuse ja heldusega. Teiseks hinnati aadlikes julgust, ausust, sõnapidamist ja galantsust