Järvenõgude areng, järvede toitelisus ja järvevee segunemin
Erosioonilised järved on liustiku või vooluvete uuristatud nõod ja eestis on erosioonitekkelisi
järvi kõige enam. Erosiooniliste järvede kujunemisel võib esikohale määrata pikaajalised
aeglased kulutusprotsessid, mis eriti intensiivselt toimisid neogeenis, kui mandrid asusid
suhteliselt kõrgel. Mõned uurijad seletavad nõo moodustumist eeskätt mandrijää kündega.
Vanemate järvede nõokontuurid kujunesid juba kvaternaarieelsel ajal aastamiljoneid kestnud
erosioonilis- denudatsiooniliste protsesside toimel, kuid järvede nüüdisilme pärineb siiski
viimasest jääajast, mil mööda nõgu liikus aluspõhja tugevasti kujutav jääkeel.
Meteoriitsed järved, mis on tekkinud mõnda meteoriidikraatrisse. Eesti järvedest on meteo-
riitne näiteks Kaali järv. Meteoriitsete järvede nõgu on tavaliselt küllaltki sümmeet-riline ja
täpselt poolkera kujuline, sest see on tekkinud siiski meteoriidi põrkumisel maapinnaga.
annaabi.ee 
