Luulekaanon. Alver ja Kolk
lülideks on esialgu vaid Tartu linn ning Betti Alveri debüütauhind. Essees analüüsitakse
Alveri luuletuse "Ei vaibu" ja Jüri Kolgi "Veel kord luule" kuuluvust eesti luulekaanonisse
Tiit Hennoste artikli ,,Kaanon. Kaanan'' (1997) põhjal.
Betti Alver sündis 1906 ning suri aastal 1989, tuntust kogus peamiselt luulega. Naine tegi
oma esimese kirjaniku debüüdi 1927. aastal novelliga "Liivi Deevidiivi", luuletaja hakkas
tuntust koguma 1981.aastalpoeemiga ,,Lugu valgest varesest". Alveri luule on klassikaliselt
vormirange ja sõnastuselt loomulik, tema luulest kumab läbi nii kurbust kui armastust. Oma
luulega kuulub ta ühes Suitsu, Underi, Rummo ja mitmete teistega Eesti luulekaanoni
keskmesse. Analüüsitav Alveri luuletus on kirjutatud 1980. aastal ning on ilmunud raamatus
,,Korallid Emajões" (1986) ja ka paaris teises kogumikus.
Jüri Kolk sündis aastal 1972 ning on peale luuletamise tegev ka muudes valdkondades olles
annaabi.ee 
