Tööstuspööre ja industriaalühiskond
korralikke eluasemeid. Hakati ehitama odavaid üürimaju, mis paiknesid tihedalt koos,
vanalinnades kujunesid urkad. Rahulolematust tekitasid külmad ja pimedad vabrikuhooned.
Suurlinnade planeerimises lõi kaasa riigi- ja linnavõimud. Ulatuslikud ehitustöödvähendasid
tööpuudust ja vaesust ning tõi riigile kuulsust. Suurlinnade tõsiseks probleemiks oli trantsport.
Jõukad sõitsidoma võlla või voorimehega, vaetele polnud see taskukohane. 1870. aastalhakati
kasutama hoburaudteed ehk hobutrammmi, 1890. aastal aga elektritrammi. Suured mured olid
ka linnade heakorras sageli puudus kanalisatsioon, mis tõttu solk imgus kaevandustesse.
Linnaühiskond mõjutas inimestevahelisi suhteid. Vähenes perekonna, kiriku ja traditsioonide
roll, eriti noorte elus.Uuesolustiku oskakskujunes ka alkoholism ja prostitutsioon, teisalt aga
paranesid kooliolud ja arstiabi. Linnades arenes seltsielu.