Lauluharrastus ja laulupeod ärkamisajal
Nimelt oli lauljate
käsutuses tookord väga vähe sobivaid noote. Uue peo ettevalmistusajal oli eesti lauluvara
1870. aastail tunduvalt kasvanud. Teise laulupeo repertuaari ümber tekkis samuti palju
lahkarvamusi, kuna ka nüüd oli kavas saksapärane lidertafelikul stiilis koorilaul.
Opositsioonis olnud Jakobsoni rühm kritiseeris saksalikku kava ning soovitas rohkem eesti
ja soome koorilaule. Uue lauluvara kättesaadavaks tegemisega oli Jakobson ise alustanud juba
esimese laulupeo eel. Aastal1869 ilmus tema ,,Vanemuine kandle healed" esimene osa.
Sellele järgnes 1871 teine, kus oli 15 eesti soome ja ungari laulu. Jakobson avaldas ka
koolilauliku ,,Rõõmus laulja"eesti, soome, rootsi ja sitsiilia viisidega. Algupärast eesti
lauluvara leidus vähe. Laulukooride raudvaraks muutusid Hermanni teosed. Ta kogus ka
rahvaviise ning seadis need koorilauludeks.
Pärast kahte esimest jõuti enne sajandi lõppu korraldada veel neli laulupidu, neist Tartus