Johann Gottlieb Fichte
eemaldusid inimesed temast. Tema karjäär kubises tülidest ja tagasiastumistest. Enamik tema
kirjutistest on erakordselt raskestiloetavad; siiski ühel eluhetkel, mil ta arvas, et hakkab
edaspidi elatist teenima vabakutselise kirjamehena väljaspool ülikooli, sai ta maha lihtlugejale
suunatud lühikese, selge ja võluva raamatuga ,,Inimese määratlus" (1800), mis on jäänud
parimaks teenäitajaks tema filosoofiasse. Fichte suri 52-aastakselt tüüfusesse, millesse ta
nakatas ka oma naise, kes töötas halastajaõena. [2]
Johann Gottlieb Fichte filosoofilised vaated
,,Ma olen elav nägemine."
,,Millise filosoofia keegi valib, sõltub sellest, missugune inimene on."
Fichte huvitus peamisest ontoloogiast, metafüüsikast ja epistemoloogiast. Esialgu kõndis
ta Baruch Spinoza jälgedes, hiljem hakkas aga huvituma Immanuel Kanti filosoofiast. Oma