saavutatud edu organisatsioonile püstitatud eesmärkideni jõudmisel. Aasta logistikategu pühendatakse suurettevõtetele hea kvaliteedi ja töölepühendumuse eest. Ettevõtted kellele on antud logistikateo auhind SmartPOST 25.11.2009 Magnum Logistics 06.11.2008 A Le Coq 08.11.2007 Sillamäe Sadam 24.11.2005 DFDS Trantsport 2003 aastal Artikkel 2009. Aasta Logistikategu. SmartPOST on Aasta Logistikategu 2009. Logistika Aastakonverentsi raames välja antud auhind pälvis aprillis käivitatud teenuste eest, mis võimaldab automaatide abil inimeselt inimesele paki saatmist. Võitja valiti zürii otsuse ja rahvahääletuse tulemuste põhjal. (Tuuli Aug, toimetaja) Aasta Logistikateo konkursil osalemise etappid Peab kindlasti andma vastused järgmistele küsimustele: 1.Mis oli logistikateo eesmärk? 2.Milline oli logistikateo protsess? 3.Millised on tänaseks selgunud tulemused?
poliitikasoovitusi. 2) SA Poliitikauuringute Keskus Praxis - Aitavad kaasa ühiskonnaelu oluliste probleemide lahendamisele. Koostavad tõenduspõhiseid analüüsitöid, loovad tulevikuvisioone ja monitoorivad regulaarselt mitmesuguste poliitikameetmete ellurakendamist. Teabe vahendaja 1) Eesti Ämmaemandate Ühing - Organisatsiooni põhieesmärgiks on ämmaemanduse arendamine. EÄÜ korraldab iga aasta mais aastakonverentsi. Iga kolme aasta tagant toimub aastakonverentsi raames kongress, mis on organisatsiooni kõrgeim otsustuskogu. 2) Terve Eesti Sihtasutus (TESA) - Eesmärk on aidata kujundada tervist toetavamat käitumist Eestis ja vähendada ärahoitavaid surmi. Terve Eesti Sihtasutuse eksperdid modereerivad ja juhivad vestlusringe eri formaatides neil teemadel, mida valdame: alkohol, lapse seksuaalne areng ning HIV ja seksuaaltervis. Poliitilisse ellu kaasaja
Elanike usaldus valitsuse vastu on järsult langenud (2000). Eesti elanike usaldus poliitiliste institutsioonide vastu on langenud viimase viie aasta kõige madalamale tasemele. - Postimees, 7. dets. Hamilton, K. (2000). Genuine Saving as a Sustainability Indicator. The World Bank Environment Department Papers No 77 Towards Environmentally and Socially Sustainable Development. Heidmets, M. (2000). Mis on keskkonnasõbralik käitumine tänases Eestis? Eesti sotsiaalteaduste I aastakonverentsi sektsiooni "Keskkonnahoiakud ja keskkonnakäitumine" teesid. Käsikiri. Tallinna Pedagoogikaülikool, keskkonnapsüholoogia õppetool. Kaasik T., Peterson K., Kaldaru, H. (1996). Inimene ja keskkond. Muutused eesti keskkonnateadvuses 1983-1994, võrdlusjooni maailmaga. SEI-Tallinn. Lahtvee, V. (1995). Säästliku Eesti suunas. Tallinn. Eesti Roheline Liikumine. Lang, S. (1999)