Bütsants
sjavge ja asusid vastupealetungile. Vidud araablaste le Srias ja
Armeenias laiendasid riigipiire idas ja kindlustasid Vike-Aasia julgeolekut.
Kui trklased-seldukid olid XI sajandil alistanud suure osa islamimaadest,
tungisid nad ka Vike-Aasiasse. 1071. aastal purustasid nad Manzikerti lahingus
Btsantsi ve. Kasu asemel tid ristisjad Btsantsile hoopis kahju. 1204.
aastal vallutasid Lne-Euroopa rtlived Konstantinoopoli. Jrgmised
aastakmned oli Btsants lne feodaalide ehk frankide, nagu kreeklased neid
nimetasid, vimu all. 1261. aastal taastas Btsantsi keiser kll oma vimu,
kuid mitte riigi varasemat hiilgust.
XIV sajandil tugevnes Vike-Aasias Trgi riik Osmani dnastia vimu all.
1453. aastal vallutasid trklased Konstantinoopoli ja tegid seega Btsantsi
riigile lpu.
Riigi korraldus:
Btsantsi keiser oli piiramatu vimuga valitseja. Konstantinoopoli
aristokraatlik senat vis keisrile ainult nu anda. Keiser oli sjave
annaabi.ee 
