"aastakeskmisest" - 1 õppematerjal

Hüdroloogia ja vesiehitised kordamisküsimused

 Mida suurem valgla, seda kestvam suurvesi Sügissuurvesi (tulvavesi):  Tulvavee vooluhulgad on kevadistest tavaliselt väiksemad, mõnel aastal siiski vastupidi. On jõed, kus sügistulvaveetipp on 20-30% juhtumitel kõrgem kui kevadine.  Ka suvel võivad valingvihmad põhjustada lühiaegseid tippvooluhulki Q max on vaja teada:  Reostuskoormuse arvutamiseks L = W·Ckesk, sest tippvooluhulk võib olla 100 korda suurem aastakeskmisest  Vesiehitiste projekteerimiseks, missuguse ületustõenäosusega vooluhulga läbilaskmiseks tuleb veelase projekteerida, oleneb sellest kui suur on vesiehitise purunemisega kaasnev oht Q max määramine:  Empiiriline ületustõenäosuskõver 30-40 vaatlusaastat (esinemissageduse analüüs)   Lühike vaatlusrida – analoogjõe vaatlusandmete toel (regressiooni, valgala-pindala analüüs, regionaalsus)