Võrtsjärv
Arvukuselt on aasta ringi kõige rohkem väikesi keriloomi. Mida suurem on veekogu troofsus,
seda rohkem on seal keriloomi (Oltra jt, 2001). Kuna keriloomad on kõige väiksemad
zooplankterid, on nende biomass väike. Biomassi moodustavad suuremad zooplankterid
vesikirbulised ja aerjalgsed. Kuna vesikirbulised on zooplanktoni kõige soojalembesem rühm,
siis leidub neid Võrtsjärves ainult soojemal perioodil, maist kuni septembrini. Zooplanktoni
üldise hulga aastajalisel muutumisel on suhteliselt selge ja muutumatu iseloom: talvel külmas
vees on teda vähe, suvel soojas vees aga palju ning ta on jaotunud ühtlaselt kogu järve
ulatuses.
Zooplankton koosneb suures osas herbivoorsetest loomakestest, kes toituvad primaar-
produtsentidest - vetikatest, ise on ta aga toiduks planktontoidulistele kaladele. Zooplankton
on toiduahela keskne lüli ning tema võimsusest vetikasööjana ja sobivusest kalatoiduna
oleneb toiduahela efektiivsus
annaabi.ee 
