Kunsti ajalugu
eri maa-aladel küllalt erineva ilmega. tõuget ja eeskuju saadi välismaadelt. Üldjoontes oli aga
kirikuarhitektuur sõltuv itaalia, lossiarhitektuur prantsuse mõjudest. Kuigi Põhja-Saksamaa
sai mõjustusi hollandi 17. saj. kainest ja asjalikust arhitektuurist, sai domineerivaks maaliline
ja dünaamiline suund, millele oli iseloomulik arhitektuurse ja skulptuurse dekoori rohkus.
Baroki õitseaeg Saksa aladel oli aastail1680-1730, siis pääses sisekujunduses mõjule rokokoo.
J. B. Neumanni ( 1687-1753 ) looming viitab seostele Prantsusmaa 17. saj arhitektuuriga, mis
ilmneb Würzburgi piiskopilossi ( 1720-44 ) pikaksvenitatud tiibhoonete, pidulike trepikodade
ja võlvitud peosaalidega ehitises. Lossi juurde kuulus ka barokklossile omane auhoov.
Neumanni sakraalehitistest on tuntuim kogu Saksamaa barokse kirikuarhitektuuri üks pärle -