Nüüdiskirjandus
Väga huvitav on siin see, et
selle raamatu erinevates tekstides kohtame väga palju kultuurtaimede nimetusi. Looduslik
keskkond on muutumas äärmiselt tähenduslikuks. Kui Max Harnooni puhul on loodus tehislik
ja väljamõeldud, siis siin lähtutakse paljuski konkreetsetest asjadest, mida tunnetatakse vägagi
intensiivselt. Ka siin jätkub aga kindlasti stiili ja keelega tegelemine.
Lehel olev esimene tekst pärinebki just ,,Pihlakate merest". Ka siin keerleb tekst aastaagedae
ümber nagu ei suudetaks seisukohta võtta, milline aastaaeg üldse momendil on. Tavapärane
aastaaegade üksteisele järgnemine on siin mõnevõrra segi pööratsu ja see vabavärsis tekst on
suhteliselt pidetu, siin on küllaltki fragmentaarne ja hüplev kirjutus. Aga selle kõige keskmes
on mina, kes oma hetkesuhet maailmaga üritab analüüsida ja kirja panna. Tekst on kursiivis,
kuid üks osa (kui vorst koera kaelas) ei ole. Seda selleks, et see võrdluse üks pool välja tõsta.
annaabi.ee 
