Eesti mõisaarhitektuur historitsismist juugendini
kõige erinevamatest ajastutest, stiilidest, kuid võib väita, et eksisteerisid ka kaks põhiliini:
klassikalisest antiigist inspireeritud suunad ja Euroopa keskaeg koos rahvakunsti ja arhailiste
kultuuridega. Raamatus ,,Eesti mõisaarhitektuur historitsismist juugendini" eristataksegi
historitsistliku mõisaarhitektuuri all klassikalise suuna puhul mõisamaja-paleed ja
mitteklassikalise puhul mõisamaja-linnust.
2.1 Neogootika
19. sajandi seitsmekümnendad aastaad tõid kaasa neogootika uue tõusu ning ehitati
mõisahooneid, mida vaadeldavas teoses käsitletakse kui mõisamaja-linnust. Neid võib
loendada kahekümne ringis. Sajandi lõpu poole oli historitsism muutunud küpsemaks ja nõuti
arhitektuuriloo põhjalikku tundmist, tegu oli ajaloolisi võrdlusi täis arhitektuurilise
diskursusega. Tegemist ei olnud siiski puhtlalt varasema kopeerimisega, vaid hakati aina
enam hindama ka arhitekti fantaasiat ja seda kuidas ta suudab luua originaalseid
annaabi.ee 
