Proto-onkogeenide poolt kodeeritavad valgud, mis aktiveerivad või inhibeerivad sekundaarseid vaheülekandjaid sünteesivaid ensüüme või moduleerivad ioonkanaleid; guanosiinfosfaate siduvad valgud ja nad kuuluvad GTP-d siduvate valkude perekonda ning on looduses laialdaselt levinud rakuprotsesside regulaatorid. G-valgud jagatakse kahte suurde gruppi: heterotrimeersed G-valgud ja väikesed G-valgud. G-valk koosneb kolmest alaühikust: , , . -alaühik on GTP-aasset aktiivsust omav valk. G-valkude - ja -alaühikud on rasvhappe kaudu membraaniga seotud ja seega on G-valk membraanse retseptori lähedal, see võimaldab neil signaali vastu võtta. Kõik heterotrimeersed G- valgud osalevad signaaliülekande protsessis samadel põhimõtetel ja heterotrimeersete G-valkude aktiveerimine võimaldab pöörduvat ja spetsiifilist signaali rakku viimist. Heterotrimeersed on G-valgud puhkeolekus. G-valgud hüdrolüüsivad GTP-d
Valkude struktuuris paiknevad signaalid, mis suunavad neid organellidesse. 11. Valkude lagundamine tsütoplasma proteasoomides Valkude degradatsioon tsütoplasmas toimub erilistes valgulistes kompleksides, proteosoomides. Iga proteasoom koosneb tsentraalsest silindrist, mis moodustub paljudest eri proteaasidest. Silindri kumbaski otsas paiknevad valgulised kompleksid, kus osalevad vähemalt 10 erinevat valku. Osa neist valkudest omavad ATP-aasset aktiivsust. Nende valkude ülesanne on a) ära tunda ja elimineerida kokkupakkimata valgud b) kõrvaldada kahjustatud või valesti pakitud valgud c) lagundada lühikese poolestusajaga valgud (näit. tsükliinid) Proteasoomides lagundatakse neid valke, millele on kovalentselt külge seotud ubikvitiin, valk. Ubikvitiin seotakse degradeerimisele määratud valgu külge ensümaatiliselt, seda toimetab spetsiaalne ensüüm, mis paneb ubikvitiini sellele valgule lüsiini jäägi külge