Eesti ajalugu. Keskaeg
Karl IX mõistis hukka pärisorjuse. Tema sõnad
aga ei kajastunud väga tegudes. Kõik kuninga uuenduskatsed leidsid mõisnike poolt
ägedat vastasseisu, kuningal oli aga vaja aadli toetust. Rahapuudusel ja muudel
põhjustel läänistas riik aadlile järjest rohkem mõisaid ja tegi muid järelandmisi. aastaks
1620 oli eravalduses koguni 4/5 Rootsi kuningriigile kuuluvast Eestimaast.
SAAREMAA TAANI RIIGI OSANA
Aadel moodustas saaremaa rüütelkonna.Riigile kuulus maadest 2/3 ja aaslile 1/3. Riik
teostas reduktsiooni- võttis osadelt mõisnikelt maa tagasi. Riigimaid haldas kuninglik
asehaldur. Maa oli jagatud ametkondadeks, eesotsas valitsejatega, kelle abistajateks
olid talupoegadest valitud vanemad e kupjad ja kiltrid.
Ametkonnad jagunesid vakusteks. Talurahva üle mõistis kohut vakusekohus.Saaremaal
olid talupoegade õigused suuremad, kui mandril.
1563 aastal hertsog Magnuse antud õigusega sai Kuressaarest linn!
KUNINGIIGID JÄTKAVAD MAADE JAGAMIST.
annaabi.ee 
