Eesti teatri ajalugu
hoiakute näidiseks.
Kuid 1990-te keskseteks nimedeks olid mõnevõrra nooremad Priit Pedajas ja Elmo Nüganen.
Pedajas äratas esmalt tähelepanu aeglaste, mediteerivate, meeleolurõhuliste
lavastustega.Nüganen osutas oma esimestes lavastustes eesti teatris nii harva nähtavat kergust,
sära ja rütmilist elevust; tema järgnev areng on kulgenud psühholoogilise süvenemise suunas.
Veel nooremate lavastajate hulgast tuleb nimetada Jaanus Rohumaad, Katrin Kaasik-Aaslavit,
Hendrik Toomperet.
Viimase aja arengud
Paranenud majanduslikes oludes on ilmunud rida uusi festivale. Staazikaim on juba
1990. aastal ,,Von Krahli" rühma eestvõttel algatatud alternatiivteatrite festival
,,Baltoscandal", mis algul toimus Pärnus ja hiljem kolis Rakveresse.
Institutsioonilisema teatri poolelt on olulisim aastast 1996 biennaalina korraldatav
festival "Draama". Palju on väiksemaid laste ja tantsuteatrite festivale. Enamasti