F.R.Kreutzwald
mitmes kordustrükis (1870, 1883, 1890) nagu ka üldisi tervishoiualaseid
nõuandeid jagavat raamatukest "Lühikene õpetus tervise hoidmisest"
(1854). Viimaseks arstiraamatuks on elu lõpul koostatud "Kodutohter"
(1879).
Neljandaks on Kreutzwaldil suur roll 19. sajandi eesti kirjakeele
arendajana. Alates 1852 aastast hakkas ta järjekindlalt oma
ilukirjanduslikes ja rahvavalgustuslikes kirjutistes kasutama uut, soome
keele aaskujudele toetuvat eesti kirjakeelt. Ta tõi eesti kirjakeelde
mitmeid tänaseni kasutatavaid sõnu (palavik, organ, reuma, kilpkonn,
kristlane jt). 1863 andis ta välja tallinnakeelse aabitsa ja lugemiku "Uus
Tallinna maakeele ABD ja lugemise raamat lastele". Alates 1861 oli
Kreutzwald olnud keelenõuandjana abiks J. W. Wiedemanni "Eesti-saksa
sõnaraamatu" koostamisel (1869).
Kokku üle 20 aasta (184659, 186474) toimetas Kreutzwald 19.
sajandil ülipopulaarse H