A buklett voldik aaria - üksiklaul ooperis burger - hamburger aasiv - heatahtlikult pilkav busmanid - Lõuna-Aafrikas elav rahvas abiturient - gümnaasiumi lõppklassi õpilane bänd - ansambel absoluutne - täielik büroo kontor adjektiiv - omadussõna D adresseerima - aadressi järgi saatma daalia - ilutaim (jorjen) aduma - mõistma, taipama daam - proua adverb - määrsõna debatt - vaidlus, arutelu
tema sõnadest ja toonist saada paremat ettekujutust tema aususe või pädevuse üle otsustamiseks. Kui sind teise isiku välimuses või kõnes midagi häirib, püüa sellest üle olla. Olemuslikku välja selgitades võib nähtumusliku ajutiselt kõrvale jätta. 3. Inimeste sügavamaks mõistmiseks tuleb lahti mõtestada nende väljendusrikkuse kood. Sageli võib üliviisakus väljendada ka ükskõiksust, aasiv ja ründav kõnetoon anda tunnustust siirast loomusest, kohatult vali hääl ja naer aga seesmist ebakindlust. 4. Esmase ja teisejärgulise eraldamisel ning öeldu sügavama mõtte mõistmisel võiks lähtuda mõnest järgnevast punktist. · Milline on rääkija keskne sõnum, tema sõnade ja lausete juhtmõte · Mida rääkija oma tekstiga taotle, miks ta just seda mõtet väljendas · Millega seletada talle iseloomulikke rõhuasetusi
tema sõnadest ja toonist saada paremat ettekujutust tema aususe või pädevuse üle otsustamiseks. Kui sind teise isiku välimuses või kõnes midagi häirib, püüa sellest üle olla. Olemuslikku välja selgitades võib nähtumusliku ajutiselt kõrvale jätta. 3. Inimeste sügavamaks mõistmiseks tuleb lahti mõtestada nende väljendusrikkuse kood. Sageli võib üliviisakus väljendada ka ükskõiksust, aasiv ja ründav kõnetoon anda tunnustust siirast loomusest, kohatult vali hääl ja naer aga seesmist ebakindlust. 4. Esmase ja teisejärgulise eraldamisel ning öeldu sügavama mõtte mõistmisel võiks lähtuda mõnest järgnevast punktist. · Milline on rääkija keskne sõnum, tema sõnade ja lausete juhtmõte · Mida rääkija oma tekstiga taotle, miks ta just seda mõtet väljendas · Millega seletada talle iseloomulikke rõhuasetusi