Upwellingute piirkonnad ookeanides
Siin upwelling on väga aeglane protsess. On arvutatud, et California ranniku lähedase
veetõusu vertikaalne kiirus on ligi 20 m kuus. Selles spitsiifilises ookeani piirkonnas
pinnakihtidesse jõudnud veed tulevad suhteliselt väikest sügavusest, tavaliselt vähem
kui 200 m. Kõige ilmekam ranniku upwelling esineb USA, Peruu, Marokko, Lõuna-
Aafrika ja Austraalia läänerannikutel (Joonis 2.). Mõned ranniku lähedased süvavee
tõusud on tingitud hooajalistest mussoontuultest, näiteks Kagu-Aasiarannikul (Bengali
laht). Selle ala tuuled, mis suvel puhuvad edela suunas, muutuvad talvel
kirdesuunaliseks. Mussooni püsivus, eriti edelast, ja ranniku orientatsioon põhjustavad
upwelling’u üle suure ala piki India, Tai ja Lõuna-Vietnami idaranniku. Suurema
6
intensiivsusega upwelling on täheldatud Somaalia poolsaare rannikul (Araabia meri).
[7,18]
Vertikaalset vee ringlust on märgatud ka Antarktilise mandri ranniku lähedal.
annaabi.ee 
